Vettehüpped
Mis on waterramp e. vettehüpe? Suusa ja lumelauaga suviseks treeninguks mõeldud hüppemägi kus kasutatakse “sõiduvahenditena” sama varustust mis talvelgi. Seda võimaldab spetsiaalne materjal millel on võimalik libistada ja kantida samamoodi nagu talvel lume peal. Hüpe on väga hea treeningvahend ja hooajapikendus kuna vette on maandumine pehmem ja suvel harjutades ei jõua sõitmine meelest minna vaid vastupidi- toimub areng. Rahinge hüppemäel saab tänu väga korralikule valgustusele hüpata 24h. PARIM SPORT SUVEL IGA ILMAGA!
Mõõdud: Võimalus on valida kolme eri suurusega hüppe vahel. Algajatele mõeldud hüppe kõrgus veest on ~2,5 m, keskmisel hüppel 3,5m ja suurel hüppel 4,5m. Valikuvõimalus on ka hoovõtu osas- väiksematesse hüpetesse saab minna nii 8 m kui ka 10 m kõrguselt platvormilt. Suure hüppe hoovõtt asub veepiirist ~12 ja 15m kõrgusel. Laskumine ise on ~15 meetrit pikk, 8 m lai ja sellest 170m2 on kaetud spetsiaalse materjaliga. Hoovõturaja kaldenurk on u. 45 kraadi. Enne äratõukekohta on 3-4 meetrit lamedat osa, et oleks rahulikult võimalik ennast äratõukeks valmistada. Hüppe otsad on piisavalt sujuvad, et kellelgi jalgu alt ära ei lööks. Vesi on maandumiskohas süvendatud 4m´ni.
Meteroloogia: Rahinge paisjärve keskmine sügavus on u. 2 meetrit, seega vesi soojeneb seal väga kiiresti. Tavaliselt juba mai keskel on vesi 20 kraadi. (N: 30. mai, 2007 veetemp. 22 kraadi) See aga on juba täitsa ilma kalypsota hüpatav! Muidugi hüppavad tõelised fanatid vette ka detsembris ja jaanuaris…päris pikk hooaeg või mis?
Esimest korda hüppajaile: Võimalus on libistada alla poole mäe pealt. Siis jääb hoog enne seisma kui hüppe otsani jõuda ja saab kätte esimese tunnetuse materjali libisemisest. Alguses proovida mitte sõita kandi peal sest see võib aeglase hoo peal kinni võtta. Keha raskus võiks olla hästi natukene rohkem tagumisel jalal. Alati tasub vaadata kuidas keegi teine hüppesse läheb ja kui midagi jääb endale arusaamatuks, siis julgelt oskajamatelt küsida.
Tips: Parima libisemise saavutamiseks tuleks laua/suusapõhju määrida kasvõi tavalise küünlaga. Materjali kastes ja suusale/lauale seepi alla pannes suureneb libisemine veel mitmekordselt. Täpselt veega paralleelselt maandudes põrutab jalgu kõige rohkem. Suusad on mõttekas nööridega saapa külge siduda sest need võivad maandumisel lahti lüüa ja põhja vajuda.. neid ei ole põhjast lihtne üles leida.
PS! Palun ärge kõndige materjali peal- see lõhub materjali, vähendab selle eluiga ja teeb hüppe mudaseks. Suhtuge hüppemäkke heaperemehelikult. Parem on mitte käia üksi hüppamas. Kindlasti kandke päästevesti ja kiivrit. Hüppate alati ainult omal vastutusel.
